15/09/2023
Olulised teadmised kütmisest.
Vaatan, et üks kolleeg on asjalikku teavet jaganud. Mõned täpsustused siiski lisaks juurde, mida noorem kolleeg unustas mainida.
1) Soovitusele pühkida pigem korstnat suvel ma alla ei kirjutaks- palaval suvepäeval pühkimisel on tihti tagajärjeks tugev negatiivne tõmme, mistõttu on üsna raske teostada pühkimist puhtalt. Seega peale tihedat hooaega on kevad parim aeg pühkimiseks.
2) Korstna hea seisukorra tagavaid komponente on kindlasti rohkem kui 2 = "korstna hea seisukorra tagavad kaks komponenti – kuiv ja kvaliteetne küttepuu ning korstna regulaarne hooldamine ehk pühkimine".
Need on muidugi väga olulised komponendid, kuid samaväärselt olulised on õiged kütmisvõtted- korsten tahmub seda vähem, mida kiiremini korstna suitsulõõr saab kuivaks (tahm ei jää enam külge) ehk siis mida kiiremini suitsugaaside temperatuur saavutab korstna otsas ca 100 kraadi. Seega esimesed 20 minutit kütmise alustamisest tuleb kuivatada korstnalõõri, kas siis kütteseadmete otsesiibrit kasutades või põlemiskiirust koldes tõstes rohkema õhuhulga abil parema tõmbe tekitamisega.
3) "Kütmisel on oluline tagada piisav hapniku pealevool. Aken tuleks jätta mikrotuulutuse peale või sootuks irvakile"
See soovitus on kindlasti hea, aga külmal ajal pole väga mõistlik. Värske õhu juurdepääsuks tuleb ehitada igasse ruumi värske õhu juurdepääsuava, tänaste normide kohaselt peab see olema soojusvahetiga, kuid vanematel majadel kasutatakse õhuavas nn sukka ja plafooni. Kui varasemalt õhk tuli akende pragudest läbi, siis uute akende puhul sellist õhuvahetust ei toimu. Seega on ainukene ÕIGE lahendus teha ruumi õhuava! See tagab nii küttesüsteemile vajaliku õhu kui ka endale hingamiseks vajaliku värske õhu.
Rusikareegel on, et iga 20 m2 kohta peaks olema üks 120 mm õhuava. Olen selle ise ära katsetanud ja tõesti toimib. Ei tee tube külmaks. Parem on muidugi soojusvahetiga sundventilatsioon, mis siis küttekehade puhul tuleks seadistada nii, et sissepuhe on ca 15% suurem kui väljatõmme.
Kui tihti puhastada? Vähemalt kord aastas nagu kolleegki ütleb. Tavalisi küttekehi võiks tiheda kasutamise korral ise puhastada paar korda aastas- kütmine on siis palju efektiivsem, sest tahm toimib nagu isolatsioonivill. Katlaid/pelletkatlaid puhastatakse ise aga iga nädala paari tagant.
Küttehooaeg on ukse ees ning veel enne kui kamina praksumise saatel Netflix and chill’i teha, tuleks vaadata, kas kütmine on ohutu ja korsten hooldatud. Või … sarnaneb olukord järgneva looga Pärnumaalt? Pärnumaal tegutsev korstnapühkija Artur Ojala läks puhastama ühe kodu korstent, mi...