02/09/2026
Suvi hakkab vaikselt läbi saama ja olen viimasel ajal järjest rohkem mõelnud sellele, kui palju olen selle aja jooksul maakleritöö kohta õppinud.
Mitte ainult kinnisvarast. Vaid inimestest, läbirääkimistest, psühholoogiast, strateegiast ja oskusest hoida rahu olukordades, kus emotsioone võib olla väga palju.
Sest iga müügi taga on täiesti erinev lugu.
Mõnikord müüakse kodu lahutuse tõttu. Mõnikord on omanik kinnisvaramaailmast nii kaugel, et juba teadmine, et keegi teine võtab kogu protsessi enda kanda, võtab õlgadelt suure koorma.
Ja siis on inimesed, kes panevad suure hurraaga kodu ise müüki - ja saavadki paljude asjadega väga hästi hakkama. Aga ühel hetkel võib näiteks hinna kaitsmine või läbirääkimine muutuda emotsionaalseks. Oma kodu puhul ongi keeruline olla täiesti neutraalne.
Just seda neutraalsust olen hakanud maakleri rollis järjest rohkem väärtustama.
Olla see vahepealne inimene, kes ei lähe emotsiooniga kaasa, vaid suudab näha tervikut. Hoida müüja huve, aga samal ajal mõista ka ostjat. Teada, millal midagi teha, millal mitte teha ja millal lihtsalt protsessile aega anda.
Kui inimesel pole varem olnud head kogemust maakleriga, siis võibki olla raske ette kujutada, millist väärtust üks väga hea maakler tegelikult loob.
Mina olen õnneks saanud enda ümber näha väga häid kolleege ja iga järgmise tehinguga järjest rohkem ka ise kogeda, kui palju selles ametis on võimalik ära teha.
Mitte lihtsalt kuulutus üles panna ja korterit näidata.
Vaid hoida kogu protsessi - strateegiat, läbirääkimisi, inimesi ja vahel ka päris suuri emotsioone.
Ja võib-olla niimoodi, tehing tehingu haaval, kirjutamegi vaikselt ümber seda vana arusaama, mis inimestel maakleritest kunagi tekkinud on ☺️
