11/10/2026
Väike nurk suures maailmas, kus rahu, iseolemine ja looduse ilu on iga päeva loomulik osa, kus Elu ei pea mööda laia ilma taga otsima, vaid see rullub su silme ees lahti oma vaiksel ja lihtsal moel.
Miski muudab sügisel värvi ja lööb särama, miski närbub ja kuhtub, et kevadel taas ärgata, miski sureb ja meil ei jää muud üle, kui sest lahti lasta. Eks ole sama lugu inimestegagi. Olen sel aastal näinud õige lähedalt uue elu sündi, suurt tarmukust, jõudu ja valguse poole pürgimist, aga olnud tunnistajaks ka sisemiste deemonitega maadlemisele, elujõu vaiksele, kuid pöördumatule närbumisele ja surmale.
Uus rütm looduses seab end sisse ja nügib leebel moel ka inimest rahulikumale ja ehk ka sügavamale versioonile iseendast otsa vaatama, et kevadel jaksaks jälle.
