17/07/2026
Nüüd suvel eiriti kuum teema
SUITSETAMINE RÕDUL -KEELATUD VÕI LUBATUD?
Enne kui öelda, kas korteriühistu võib rõdul suitsetamise keelata, tasub teada üht olulist asja – Eesti seadustes ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Ka kohtupraktika ei ole seni kujundanud kindlat seisukohta. Seetõttu tuleb iga juhtumit hinnata eraldi.
Kas korteriühistu võib keelata oma rõdul suitsetamise?
Viimastel aastatel on see teema tekitanud korteriühistutes palju vaidlusi. Ühelt poolt on korteriomanikul õigus kasuta da oma korterit ja rõdu, teiselt poolt on naabritel õigus elada oma kodus ilma liigse suitsu, haisu ja terviseriskita.
Kus jookseb piir?
Korteriühistu põhikiri ei ole seadus
Korteriühistu põhikiri on korteriomanike omavaheline kokkulepe, kuid see ei saa olla vastuolus seadustega ega piirata põhiõigusi ebaproportsionaalselt.
Õigusnormide hierarhia on järgmine:
1. Eesti Vabariigi põhiseadus
2. seadused
3. korteriühistu põhikiri
4. korteriühistu kodukord
Seega ei saa põhikirjaga kehtestada piiranguid, milleks seadus alust ei anna või mis lähevad põhjendamatult kaugele.
Korteriomanikul on õigus kasutada oma eriomandit
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 annab korteriomanikule õiguse kasutada oma eriomandit oma äranägemise järgi. Kui rõdu kuulub eriomandi koosseisu, võib omanik seda üldjuhul kasutada seadusega lubatud viisil.
Kuid see õigus ei ole piiramatu.
Omandiõigusega kaasneb kohustus arvestada naabritega
Asjaõigusseaduse § 68 kohaselt võivad omaniku õigused olla piiratud seaduse ja teiste isikute õigustega.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 kohustab korteriomanikke järgima hea usu põhimõtet ning arvestama teiste õigustatud huvidega.
Veelgi olulisem on KrtS § 31, mille järgi peab korteriomanik hoiduma tegevusest, mille mõju teistele ületab tavakasutusest tekkivaid mõjusid.
See tähendab, et kui tubakasuits levib pidevalt naaberkorteritesse, rõdudele või ventilatsiooni kaudu ning häirib oluliselt teiste elanike elu, võib tegemist olla seaduse rikkumisega.
Ka asjaõigusseadus kaitseb naabreid
Asjaõigusseaduse § 143 sätestab, et omanik peab taluma tavapäraseid mõjutusi, kuid mitte ülemääraseid häiringuid.
Seadus nimetab otsesõnu muu hulgas:
suitsu,
gaasi,
auru,
lõhna,
tahma,
müra,
põrutusi.
Kui suits häirib oluliselt naabri võimalust oma kodu kasutada, võib naabril tekkida õigus nõuda häiringu lõpetamist ka otse suitsetajalt.
Kas tubakaseadus keelab rõdul suitsetamise?
Ei.
Tubakaseaduse § 29 keelab suitsetamise näiteks:
trepikodades,
koridorides,
liftides,
muudes üldkasutatavates ruumides.
Korteri rõdu selles loetelus ei ole.
See tähendab, et Eestis puudub otsene seadusest tulenev keeld suitsetada oma rõdul.
Kas korteriühistu võib siiski keelu kehtestada?
See sõltub asjaoludest.
Rahvatervise seaduse §4 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega ega elukeskkonna halvendamise kaudu.
Tuleohutuse seaduse §3 lg1 p5 ütleb, et isik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Eestis puudub seni kohtupraktika, mis annaks ühese vastuse, kas korteriühistu võib põhikirjaga rõdul suitsetamise täielikult keelata.
Sellise piirangu õiguspärasust hinnatakse proportsionaalsuse põhimõtte järgi (põhiseaduse § 11).
Piirang peab olema:
✔ sobiv eesmärgi saavutamiseks;
✔ vajalik ehk sama eesmärki ei saa saavutada leebemate vahenditega;
✔ mõõdukas ega tohi minna kaugemale, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Kui suitsetamine põhjustab teistele elanikele pidevat ja tõendatud häiringut ning muud lahendused ei toimi, võib piirang olla põhjendatud.
Kui aga täielik keeld kehtestatakse ilma sisulise põhjenduseta, võib selle õiguspärasus olla küsitav.
Äärmuslikel juhtudel võib järgneda isegi võõrandamisnõue
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 annab korteriomanikele võimaluse nõuda kohtu kaudu korteri võõrandamist juhul, kui omanik rikub korduvalt ja oluliselt teiste omanike õigusi.
Praktikas kasutatakse seda väga harva ning ainult raskete ja korduvate rikkumiste korral, kuid seadus sellise võimaluse siiski ette näeb.
Mida ütleb Eesti kohtupraktika?
Praegu puudub Eestis väljakujunenud kohtupraktika, mis annaks ühese vastuse küsimusele, kas korteriühistu võib rõdul suitsetamise põhikirjaga keelata.
Seda on tõdenud ka Tervise Arengu Instituudi koostatud õigusanalüüs.
Seetõttu lahendatakse iga võimalik vaidlus konkreetsete asjaolude põhjal, kaaludes:
suitsetaja omandiõigust;
naabrite õigust tervisele ja rahulikule kodukasutusele;
häiringu tegelikku ulatust;
proportsionaalsuse põhimõtet.
Kokkuvõtteks
Korteri rõdul suitsetamine ei ole Eestis seadusega otseselt keelatud.
Samas ei anna omandiõigus õigust häirida naabreid rohkem, kui on tavapärane.
Korteriühistu võib kehtestada kasutusreegleid, kuid need peavad olema kooskõlas seadusega ning vastama proportsionaalsuse põhimõttele.
Kui suits põhjustab teistele elanikele olulist ja pidevat häiringut, võivad kõne alla tulla nii korteriühistu meetmed kui ka naabri otsene nõue suitsetamise lõpetamiseks.
Lõpliku hinnangu annab vaidluse korral kohus, lähtudes iga konkreetse juhtumi asjaoludest.
Mis lahendus on?
Kõige parem lahendus algab alati omavahelisest suhtlemisest. Sageli ei pruugi suitsetaja teadagi, et tema rõdul suitsetamine häirib naabreid või et suits kandub otse teistesse korteritesse. Rahulik vestlus võib probleemi lahendada kiiremini kui ükski ametlik pöördumine.
Kui kokkulepet ei saavutata, tasub probleemist teavitada korteriühistu juhatust ning vajadusel arutada teemat üldkoosolekul. Kui sama mure puudutab mitut elanikku, on ühistul lihtsam leida kõiki arvestav lahendus.
Praktikas toimivad kõige paremini mõistlikud kompromissid. Näiteks võib maja juurde rajada eraldi suitsetamiskoha või leppida kokku koht, kus suits ei levi naabrite akendesse ega rõdudele.
Kõige olulisem on meeles pidada, et kortermajas elamine tähendab vastastikust arvestamist. Nii suitsetajal kui ka mittesuitsetajal on õigused, kuid ka kohustus austada teiste õigust rahulikule ja tervislikule kodukeskkonnale.
📚 Olulisemad õigusaktid:
Eesti Vabariigi põhiseadus (§ 11, § 28, § 32)
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (§ 12, § 30, § 31, § 32)
Asjaõigusseadus (§ 68, § 143)
Tubakaseadus (§ 29)
⚖️ Märkus: Käesolev postitus on informatiivse eesmärgiga ega kujuta endast individuaalset õigusnõustamist. Konkreetse vaidluse lahendus sõltub alati juhtumi asjaoludest ning vajaduse korral tuleks pöörduda juristi poole.
